Tegin täna hommiku iseendale.. Kuulasin head muusikat ja jõin kohvi ning tore oli olla.. Ometi pani mind üks asi mõtlema, kas minuga on ikka kõik korras.. Nimelt, mainisin ühele sõbrannale, et mu südames on rahu.. Ta imestas ja küsis, kuidas nii ruttu.. Siis tuli hirm, äkki olen ma oma valu ära blokeerinud.. See pole ju üldse hea.. Ma tean, et olen varem ka bloki peale pannud oma tunnetele.. nii et ma ei suuda ühest valulikust perioodist oma elus absoluutselt mitte midagi mäletada.. Tean, et juhtus nii ja naa.. aga rohkem ei midagi.. ei ühtegi tunnet, emotsiooni.. Kas praegu on siis sama lugu? Kui on, siis on mu sees jälle üks asi peidus, mis vaikselt kopitama hakkab ja depresiooni toidab salamahti..
Teisalt võib jälle asi olla selles, et ma olen nelja aasta jooksul juba piisavalt leinanud.. Viimase poole aasta jooksul olen olnud inimesega 2 kuud koos ja 4 lahus.. Kui üle saamisele kulub pool koos oldud ajast, siis teeb leinaperioodiks kokku 1 kuu.. sest pole ju olnud ühte pikka ja ilusat suhet, vaid hoopis mitu väikest, mille vahepeal olen kurvastanud ja asju selgeks mõelnud..
Siiski, kuskil südames ilmselt siiski on miski värk.. sest täna seisin hommikumantli väel paljajalu rõdul.. ja lihtsalt olingi seal.. Ei tundnud külma, tuult.. mitte midagi.. Ma ei tunnegi mitte midagi..
Kuidagi kahtlane on see tundetus..

Tõeline kass kukub alati käppadele..

Ma olen vist pisut igasugu üleelamistest taastunud. Igatsen küll möödunud aegu, aga loodan, et ees on paremad ajad. Hetkel ma enam ei mõista, miks ma üldse nii palju pisaraid olen valanud.. Arvates, et kaotasin midagi.. Klišee, aga ei saa ju kaotada midagi, mida pole kunagi olnudki.. Tema oli ilmselt minu (4 aastat kestnud) unenägu, nagu Jürgengi.. Selles suhtes tuleb seda Veberi-poissi tänada, et ta end kogemata mu unenäkku trikitas.. Sain aru, et pole mõtet tunda midagi inimese vastu, keda pole põhimõtteliselt minu elus olemaski..

Ma vahepeal lootsin, et tuleb ruttu uus noormees, kellesse saan armuda.. sest armastus vms on ju haigus, mille ravib uus nakatumine.. Praegu aga mõtlen, et isegi üleminekusuhte peab ju ükskord ära lõpetama, et see õige saaks tulla.. Ei taha ennast suvaliste suhetega lõhkuda.. Niisiis, olen vaba! Nii kaua, kuni peaks tulema mu ellu see tüüp, kes minust tõeliselt hoolib ja kes poleks uni, vaid oleks päris!

Seni aga otsin oma tõelise mina üles ja elan oma elu iseendale..

armastusevajadus

Mis minuga toimub üldse? Vahel ma mõtlen, et olen päris enda täiesti ära kaotanud.. juba ammu, sest on vaid ähmased mälestused sellest, milline ma olin, olema peaks.. Tõeline mina on optimist ja rõõmsameelne ja suhteliselt aktiivne.. Praegu on miski paha asi mu seest tühjaks närinud.. Ilmselt olen siiski liiga kinnine inimene ning olen lasknud mõnel asjal enda sisse mädanema jääda..

Ja mis kõige hullem.. ma usun unenägudesse.. Ilmselt on see üks enesepettuse vorm.. Kui näen head und, siis selle mõju kestab terve päeva.. ja see olekski nagu päris.. Täna öösel nägin unes, et Jürgen Veber oli mu noormees ja ma olin nii armunud.. Täna olengi terve päeva olnud armunud, kallistanud päiksekiiri, lauluviise ümisenud ja naeratanud.. Ilmselge enesepettus.. tegelikult ju pole mul kedagi, kellesse reaalselt armunud olla ja kes samaga vastaks.. Ja Jürgen Veber? Kust see üldse tuli? Seksikad mehed pole minu teema.. ja noh, ma pole nende teema ka.. aga ma eriti ei hooli ka..

Ma hooliks inimesest, kes oleks nagu Tema.. Ainult selle vahega, et armastaks mind vastu ja viitsiks minuga koos seigelda.. See oleks täiuslik, aga täiuslikkust pole olemas.. Vaatab, mis elu toob ja lepib sellega..

Ebatähtpäev

Täna läks mul uni kuskil 6 ajal ära, kuulsin kuidas isa minema sõitis.. Sundisin ennast magama, aga und enam ei tulnudki.. Asi on mu rahutuses.. selle kuu kolmas sentimentaalne päev.. Ma ei saa öelda: Kallis, head 4. aastapäeva! Ma ei saa ka öelda: Tänan selle toreda aja eest, mis me koos veetsime.. Ma ei saa seda öelda, sest ma ei tea enam, mis oli sellest ajast siiras ja mis mitte.. Kas ma nautisin etendust, kus sa mängisid mu armsamat, ilma et oleks minus iial rohkem näinud kui sõpra? Kas ma nautisin seda, et mind tehti neli aastat lolliks? Ise olen süüdi, et uskusin end tundvat sinupoolset hoolimist ja armastust.. Kas ma peaks sind tänama selle eest, et sina alati viisid asja sõprusest kaugemale, mis pani mind uskuma, et ju sa ei taha siis ainult sõber olla.. samal ajal kui sa teadsid, et sul pole tundeid. Ma tänan sind, et sa lasid mul anda endast kõik, et sul hea oleks.. Ise olen süüdi, et selline lootusetu romantik olen.. idioot olen, et usun, et hetked, mis me koos olime, olid maagilised.. täiesti vaimuhaige inimene, kes omas maailmas kujutab ette, et muinasjutud vastavad tõele.. Minu jaoks oligi kõik ehe.. meil oli armastus ja romantika ja maagia.. ja ma tahaks nii väga uskuda, et oligi.. Minu jaoks olid sa minu teine pool, see keda ma alati oodanud ja otsinud olen.. Kuigi mu käest küsiti, kuidas me üldse koos saime olla, kuna me nii erinevad oleme.. Tegelikult ei ole me midagi nii erinevad.. võib-olla see, mis välja paistab.. aga seest oleme sarnased.. ja sa oskasid mu mõtteid lugeda.. Mul on kahju, et sa mind armastada pole suutnud..

Perekond A..

Lugesin pizi blogi ja äkki ma taipasin.. ma ei kaotanud vaid ühte enda jaoks tähtsat inimest, vaid terve perekonna.. :( Kahju on tegelikult.. sest mulle meeldis ka selle laua taga istuda ja lõõpida ja naerda ja teed juua ja jutustada.. Missiis, et ma ei sündind sellesse perekonda, aga minu jaoks oli see nagu kasuperekond ja mulle ka meeldis, kui kõik koos olid.. Nelja aastaga ikka õpib inimes(t)e kohta palju. Ma hakkan kõigist puudust tundma :'(

Täna on tema päev

It's been seven hours and fifteen days since you took your love away.. I go out every night and sleep all day, since you took your love away.. Since you been gone I can do whatever I want, I can see whomever I choose.. I can eat my dinner in a fancy restaurant, but nothing.. I said nothing can take away these blues, 'cause nothing compares.. Nothing compares to you..

Kuna ma nii sentimentaalne inimene olen, siis on tänane päev ja ilmselt homne ka minu jaoks rasked.. Need on päevad, mis tahes tahtmata panevad mind temale hommikust õhtuni mõtlema.. mitte et ma seda muidu ei teeks, aga.. Tahaksin eriti hirmsasti tema kõrvale.. ja tahaksin, et tema tahaks mind enda kõrvale.. Ometi tean, et see on võimatu ja seda ei juhtu ilmselt enam kunagi.. Pean lihtsalt leinaperioodi üle elama, eluga edasi minema.. Miks ma lasen inimestel enda südamesse nii sügavale juurduda?

It's been so lonely without you here, like a bird without a song.. Nothing can stop these lonely tears from falling. Tell me baby where did I go wrong? I could put my arms around every boy I see, but they'd only remind me of you.. Went to the doctor, guess what he told me.. Guess what he told me? He said, girl, you better have fun, no matter what you do.. But he's a fool.. 'cause nothing compares.. Nothing compares to you..

Kaks nädalat..

Ma olen nii palju toredaid asju teinud.. Kohtunud sõpradega, keda pole ammu näinud.. Siiski jälitab mind miski tusatuju tekitav.. Ilmselt on see tühjus mu sees.. Tühjus, mida peaks täitma hingeline lähedus kellegagi.. Seda pole juba teab mis ajast tundnud.. Mul on nii kahju.. Mul on kohutavalt kahju, et kõik on läinud nii nagu see on läinud.. ja mul on kahju, et ma pole midagi saanud/osanud teha selleks, et poleks nii läinud..

Far away far away, I want to go far away. To a new life on a new shore line. Where the water is blue and the people are new. To another island, in another life...

Siiski on üks eluliselt vajalik asi juhtunud.. Nimelt, ma leidsin muusika oma hingele.. Üldiselt ma ei suuda kuulata sellist softi ja aeglast muusikat, aga.. on üks neiu, kes teeb lihtsalt niiiiiii hullumeelselt head muusikat.. ja see muusika nii sobib minuga ja mu hetkeolukorraga.. See meloodia, need rütmid, laulusõnad.. ja muidugi selle ingli hääl.. Taevalik lihtsalt..

I watch the ships go sailing by.. I play the girl will you play the guy. And I never thought I'd be the type to fall, to fall, to fall, to fall, to fall.. To fall over, fall over, fall overboard, overboard. Fall overboard just so you can catch me...

Õudne

Ma olen vahel ikka tõeliselt rumal. Nüüd olen ühes asja suhtes silmad lahti teinud ja ehk seeläbi paremaks inimeseks muutunud. Mul on hirmus komme olla eelarvamuslik.. Pean mõnesid inimesi nõmedateks, sest mulle kunagi tundus, et nad on nõmedad.. Samas olen tähelepanuta jätnud väikse pisiasja.. Nimelt, inimene, kes 10-aastaselt on nõme, ei pruugi seda ju 20-aastaselt olla.. sest kümne aasta jooksul võib inimene ju päris palju muutuda.. elult lööke saada, kasvada ja areneda ning digimuutuda täiesti arukaks ja toredaks inimeseks. Siis olen kuskil mina, kes ma vaatan talle ülevalt alla ja mõtlen, et ta on ikka nii nõme.. Ise olen ju, kui ma nii teen.. Mul on kohe häbi enda pärast, et ma selline olen olnud. Nüüd, kus ma sellest aru olen saanud, püüan paremaks muutuda.. Inimesed, kelle suhtes ma olen ülekohtune olnud, palun vabandust!

Hilisõhtused monoloogid

Ma kahtlustasingi, et mul on kerge selle olukorraga leppida vaid ajani kuni ta mu silme alla satub.. Palju lihtsam on mõelda, et ta on tuhat kilomeetrit eemal kui peaaegu siinsamas, aga mitte kunagi enam minuga..

Kui armastusevõim ületaks võimuarmastuse, tunneks maailm rahu.. Nii ütleb ta personaalne teade.. See on võlts.. mida teab tema armastusevõimust? Mida ta üldse armastusest teab? Minu vastu pole ta seda tundnud ja ilmselt ei hakkagi..

Nädal aega olen enne uinumist pidanud mõtteis monolooge, kuidas ma talle ütlen, et me ei saa enam kokku, isegi kui ta seda tahaks.. Ma ei saa lasta lihtsalt ennast nii lõhkuda.. Keda ma petan? Tegelikkus on ju see, et tema hülgas minu.. juba sajandat korda.. Ma olen talle sama palju andestanud, aga nüüd on mu jõud otsas. Seda kõike räägib mõistus, aga mul on ju ka süda..

..ja südames tahan ma tema kaissu, temaga koos naerda, teda vaadata, tema lõhna tunda.. temaga olla.. See vist ongi armastus.. lased oma südame armistada.. ja ikka andestad ja igatsed..

Ma ei tohi, ma ei taha, ma ei suuda enam.. Tahan juba õnnelik olla..