Üksik

Olen alates 18. detsembrist puhkusel, selle aja jooksul olen ühel õhtul külastanud Annikat (mul õnnestus ennast külla kutsuda jälle) ja Keid ning tema peret (Hanna-Loore kutsus).

Mul on palju palju aega olnud oma elu ja olu üle järele mõelda ning mõnes asjas selgusele jõuda. Vaadates tagasi mööduvale aastale, olen täheldanud, et üldiselt olen mina see inimene, kes vanade sõpradega msnis vestlust alustab ning tunneb nende elukäigu vastu huvi ja teeb ettepanekuid kokkusaamiseks. Mina olen see, kes püüab leida teiste inimeste eludes aega minu jaoks.

Kuidagi kurvaks teeb see, et mina ei huvita kedagi. Kõigil on uued elud, kuhu mina enam ei mahu. Ma ei mõista, kas ma olen saamatu või milles on asi, et minul puudub üldse igasugune elu. Mul nagu polekski sõpru. Kuhu on nad kõik kadunud?

Viljandis on kursakaaslased, kuid siiski olen kuidagi louneriks jäänud. Ma ei tea, mida ma teeks, kui meil Mailise ja Getteriga neid esmaspäevaseid või teisipäevaseid tsikikaid poleks. Ma annaks otsad vist. Praegu olengi seda tegemas, sest ma pole seal ning neid pole seal. Siin, kus ma olen, pole mitte kedagi. Kadi on ainus, kellele ma vahel meelde tulen, aga üldiselt on ta ju busy lady. Rohkem pole kedagi, isegi selliseid inimesi pole, kellega hängima ma ennast ise söandaks kutsuda. Enam mitte, olen täiesti ära võõrdunud.

Usun, et uuel aastal muutun veel üksikumaks, kuna võtsin vastu otsuse, et ma ei kutsu ennast enam kuskile ise. Ilmselt suren üksindusse, aga vähemalt säilitan eneseväärikuse. Lohutan ennast sellega, et nende kaotus. Kuigi ilmselt mitte väga suur, sest kui ma oleks suur kaotus, siis inimesed kutsuks mind ise külla ja tunneks minu vastu huvi. Lihtsalt üks inimene vähem, kes nende peale mõtleb ja neid väärtuslikuks peab. Tühiasi ju. Eks.

I'm a looser baby.. so why don't you kill me..

Kallis

Sain eile teada, et ma olen kuldaväärt naine.. sõna otseses mõttes. Ühest küljest olen hirrmus rõõmus, et mind peetakse sellise kingituse vääriliseks, teisest küljest aga olen pisut kohkunud.. ma ei suuda ilmselt iial teha samaväärset kingitust..

Tegelikult, suudan küll.. ükskord. Pean lihtsalt selle nimel natu töötama. Kallis. Hindamatu ja hindamatu.. see teeb kaks hindamatut. Nii ongi.

Vaikus..

Ma pole juba tükk aega siia midagi kirjeldanud.. Endiselt on nii palju asju mõelda.. Segaduses olen natuke. Süda tuksub ikka samas rütmis. Unistan. Mu unenäos täna just üks onu küsis, mis värk naistel selle unistamisega on. Mina vastasin, et unistused teevad maailma ilusaks, muidu ei olekski ju muud kui ainult see hall reaalsus..

Sinu unenägudesse sulan oma mee, sinu põselohkudesse valan oma tee..

Mina unistan, et minu kallim kingiks mulle tiaara ja ütleks: sa oled minu elu printsess :) Kõik tüdrukud on ju kellegi printsessid, mu jaoks oleks väga oluline vaid tema printsess olla, mitte mingi maailmakuninganna..

Kuningannaga seoses.. Jääkuninganna, kus sa oled? Lumekuninganna, kus sa viibid? Tahaks, et jõed ja järved läheksid jäässe ja et paks kohev lumi kataks maad.. Siis alles on ju õige talv.. Praegu jääb pool rõõmu talvest puudu :(

Kõik muutuvad lumeks kui näevad sind, kui oleksid ilusam veel..

Anne Veski - Lohutuseks ümber maailma

Mured on hingel, närvides on pinge

ja meel on nii hapu, et ei tea mis teeks..

Ärge nüüd lausa endast välja minge,

kui piinad ei kao, siis kaome piina eest.

Rahu ja rõõmu sa jälle leiad,

vali vaid kaardilt sa kauged maad.

Reisi ja lusti ja vaevast vabane taas..

Armuviisid hõljuvad Pariisis,

matadoorid möllavad Madriidis.

Mosambiigis supled morsitiigis,

kirjus siidis ringi kõnnid Hiina riigis.

Kui kord su armas randub teises rannas,

ei nutus või naerus leidu pääseteed.

Ainus, mis ravib ja hingerahu annab -

käi ringi ja leia palju kaunist veel.

Rännud ja reisid - maailma naudi,

mure kaob meelest kui püüad vaid.

Naeru ja rõõmu ma nii kord tagasi sain.

Barcelonas käisin mahla joomas,

Amsterdamis tulpe turult toomas.

Yokohamas ikebaanat loomas,

kaugel Roomas tutvustasin Vana Toomast.

Mure kaob ilmast siis kui sulged silmad,

pikali heidad ja sooja peidad käed.

Peagi siis reisid unenäomaailmas,

veel suurem rõõm kui ilmsi kõike näed..