Jupid..

Kui folgilt koju hääletasin, õnnestus ka minul peatada auto, milles istus üleni alasti mees. Minupoolne tekst oli järgmine: "Tere! Kaugele sõitate? Ahaa, te olete paljas jah, siis ma vist ei sõida teiega.."

Sõitsin hoopis ühe naisega, kes kuulas prantsuse hip-hoppi ja laulis kaasa.. Chill oli. Nii suvine ja mõnus.

Mul oli sünnipäevane päev paar päeva tagasi. Ärkasin selle peale, et keegi katsus mu nägu, andis mulle kingi ning nõudis kohvi ja kooki. Nii vara hommikul suutsin vaevu silmad lahti teha.. ja olin suts ebaviisakas. A no mis sa teed..

Siis oli päev nagu iga teinegi kuni lõpuks võtsime õega jalad selga ja läksime Kakerdaja rabasse. Nii lahe oli. Isegi ujusime seal. Skeeri, aga kõige vingem :) Miski mees ja naine kinkisid meile arbuusi. Maitses hästi.

Õhtul tulid külalised ja oli siuke chill. Mängisime ühte leget mängu. Pooled inimesed seltskonnast olid Jean Claud van Dammed. Üks neist olin muidugi mõista mina, kes ma arvasin, et ma olen komöödianäitleja. Eks ta ole.

Viljandist kolisin ära. Nii kurb kuidagi :( Minu Viljandi ju.

Ja üldse on mul miski madalseisu-periood jälle. Kuidagi negatiivselt näen maailma. Loodan, et saan üle sellest. Ma tõesti tahaks lõplikult vabaks saada tumedatest mõtetest. Tuleb tekitajad välja juurida, kuid mis need täpselt on? Tont seda teab.

Õde kunagi ütles mulle, et ma olen täistont. Idee järgi peaks ma siis nii paljusid asju teadma, aga jah..

aga võtab chillilt eks..

Folk polnud see, mis ootasin..

Päris mitmel aastal olen pidanud oma sünnipäeval folgiga konkureerima, sellel aastal läks teisiti. Olin isegi rõõmus, et jessikas, ka mina saan nüüd osa nendest seiklustest, mis tavaliselt folgiga kaasnevad. Juhtus aga, et sain hoopis pettumuse osaliseks..

Ei olnud mu klassikaaslaste kampa, kes tavaliselt koos on hänginud. Kursakaaslasi ei näinud ühtegi. Ja noh.. see ülejäänud kamp oli küll kamp, aga mul oli jälle probleeme kuuluvustundega. Isiklik tragöödia.

Reede õhtul olin kõige pettunum üldse, laupäeva hommikul tulid pisarad silma. Ma ise ka imestasin, pisardamine peaks mul natuke mineviku teema olema, sest tegelen ju aktiivselt ebaemostumisega.

Mind häiris ka see, et tema folgil olekust sain teada ta autot nähes. Vanad asjad tulid jälle meelde. See kui ma niiiiiii väga tahtsin folgile Zetosid kuulama minna ja ta ei öelnud, et ei tule kuni ajani, mil mul üksi minna oli juba hilja.. sest folk pole tema üritus. Mis sellest nüüd siis tema ürituse tegi? Ja üldsegi tunnen ma ennast jõle halvasti, sest minuga ei kõlvanud mitte midagi teha.. ei teatris käia, ei reisil käia, ei folgil chillida.. Ometi ei valmista see enam probleeme. Ju olen siis miski friik, kellega ei sobinud neid asju teha.

Ja siis ta veel hakkab tujutsema kui selgub, et ma olen folgil, aga koos oma noormehega. Täiesti ära olen teeninud sellise asja, kui ma sõbralikult helistan. Kõrini on nendest lubadustest, et ta püüab olla ja püüab.. Sittagi.

Mina jälle põhjustan kõrgeaulise härra rahulolematust ja halba tuju ja mida iganes. Ikka ja alati on asi minus. No tuleb nii välja, et ju olen süüdlane. F*cking hell, kuidas ma pean käituma?

Laupäev oli veidi toredam, sest siis sain kolme klassikaaslasega tunnikese hängida ja elioni-gängiga. Siiski polnud folk see, mis ma ootasin. Mul ei ole ühtegi metsikut lugu jutustada vannis chillimisest, mäest alla veeremisest, võõraste inimestega suhtlemisest, rannadiskost või millest iganes..

Ilmselt selle Tartus hängimisega laenasin rõõmu ja seiklusi folgi arvelt, sest kõik peab ju maailmas tasakaalus olema. Eks järgmine üritus valmistab mulle rohkem rõõmu. Loodetavasti.

Üks magamata öö Tartus..

Juhtus nii, et sattusin Tartusse.. oh üllatust.. maja raekoja platsil ei olnud absoluutselt viltu :P Ei tea, kas kuu seis oli selline või mis, aga olin üüber-sotsialiseeruv.

Ma ei jõua kokku lugeda inimesi, kellega kõigiga ma vestelda jõudsin selle õhtu-öö-hommiku jooksul. Proovin..

* Kaks ebakaksikut, keda ma arvasin hare-krishna-tüübid olevat, kuid nad ei olnud seda..
* Kaheksanda klassi lõpetanud tüdruk, kes mõni aeg tagasi emaga koos suitsetamist maha proovis jätta, kuid neil ei õnnestunud see.. Kuid ta oskas imehästi mulle õpetada devil sticks'idega mängimist..
* tüüp, kes kandis miskeid sürre prille.. õpetas diabologa (vist oli selline nimetus) mängimist.. mul isegi õnnestus see ühekorra õhust kinni püüda.. joppas :)
* Maani lõngapatsidega tüüp, kes ei tea, miks ta laskis omale nii pikad patsid punuda.. kuid kõrvaltvaatajana võin öelda, et ta oli nende üle väga uhke. Sürr.
* Jõuluvana ameerikast Tennesseest, retired teacher (mata oma), kelle aktsendist ma alguses välja ei lugenud, et ta on lõunast, kuid kui ta aeglaselt rääkis, siis sain aru küll ja naersin kõht kõveras
* kaks karvast tüüpi, kes õpetasid mind juukseid hooldama. Üks neist rääkis ameeriklasega shoti inglise keeles (naera puruks), teine oli naljakas, kuid väga õnnelik selle üle, kui ma talle 4 salguga punupatsi tegin..
* 2 venda Puhust (vist), üks värvas mind lauajalgpallis enda võistkonda väravavahiks ja kolmeks kaitsjaks (lõin kolm väravat, tänu millele me võitsime.. muidugi lasin kogemata mõned ka sisse..)
* Mingi piraadiks kostümeerunud blond tüüp..
* Gei-poiss ja tema sõbranna. Gei poiss ei olnud vist päris kapist väljas, kuna selle peale, kui ma ütlesin, et ma arvasingi, et nad paar ei ole, ütles ta oma sõbrannale: suudleme!
* Patsiga tüüp, miski punane särk oli seljas (vist).. ei viitsinud Zavoodis käia, ootas ukse taga oma sõpra, kuid oli rõõmus, et ma temaga vestelda viitsisin..
* Itaallasest pleiboy moodi välja nägev eba-itaallasest pervo, kes kõiki naisi sebida üritas. Soovitasin tal soengut ja riideid muuta, et siis läheb paremini peale naistele. Püüdis näidelda murtud meest, et ma temaga haletsusest magaks vms. Kutsus enda poole, küsisin, mis seal toimuma hakkaks, vastus oli: seks. Ei tänan!
* Smilersi trummar :P

* üks Venezuela tüüp, kes oli ilgelt kurva näoga, kuna arvas, et inimene, kelle juures ta ööbima pidi, laskis jalga ja jättis ta sinna pubisse üksi..
* pluss veel inimesi Zav-i ümbruses, keda ma ei suuda enam mingite tunnuste abil siia välja tuua..

niisiis, toimus ka tränapidu ühes majas puiestee tänaval.. ei jaksanud osa võtta sellest, kuid püüdsin olla päevapiltnik.. Lõpuks hakkas tümm ajudele ja põgenesin jalutama Tartu linnavahele.. Ilus varahommik ja suht inimtühi Tartu. Fantastiline! :)

* üks raekoja platsi valvav turvamees tegi minuga juttu.. Ootas vahetuse lõppu (kella 9-t, et saaks koju unne suikuma minna)..

Mul justkui polnud kuskile minna. Helistasin ahastuses sõbrale, uni tahtis maha murda ja kogu maailmavalu oli minu õlul. Olin kodutu ja rahatu. Läksin Pirole chillima..

* värisevate kätega tüüp (oodates et kell 10 saaks ja alkopoed lahti tehtaks), kes tuli mult suitsule tuld küsima ja jäi minuga kaheks tunniks juttu ajama.. Usun, et ta oli teine eesti, kuid kuulasin tema juttu sellest, kuidas ta on lõpetanud audenteses ärijuhtimise ja on ehituse peal töödejuhataja, vabandas, et tal riided veidi mustad olid, väitis, et Ansip elab tal vastasmajas.. Kui elu pole selline nagu võiks, aitab ju seegi asja parandada kui saad võhivõõrale rääkida oma unistusi ja elada mõni minut sees rollis, mille tegelasel on kõik hästi..

Vahepeal kuulasin Kulno ja Priidu kontserti.. Elurõõmu tuli muudkui juurde. Nad tegid mu hommiku! :)

Väike tiir vanalinnas.. lõpuks oli mul aega ja ruumi näha, mida seal hansalaadal müüakse, sest inimesed ei rünnanud massidega mu isiklikku ruumi ning ei tilbendanud ees.. polnudki väga rahvast. Vinged asjad olid!

Miski rokkbänd esines üle jõe.. istusin pingile ja asusin kuulama. Kristlik noortebänd. Väga hästi sõnadest aru ei saanud, kuid domineerisid sõnad: auline, vägev, ülim jne..

* Minuga tuli juttu ajama miski habemik. Jällegi teine eesti. Ka temal oli oma roll, mida ta mängida tahtis.. ärijuhtimise lõpetanud tüüp, kellel 7 maja ja palju autosid, oma firma.. Jällegi vabandas oma riietuse pärast, ütles, et tal seljas tööriided. 10 000 krooni pole mingi näitaja.. Ütles, et ta püüab mind võrgutada. :D
Mul pidid olema lahked silmad. Ma ei kujuta ainult ette kui lahed on terve öö magamata olnud inimese silmad. Jagas mulle tarkusi, kuidas meestega käituda.. Naljakas.

Siis saabusid mu sõberid linna, läksime haarasime pizza ja suundusime jõe äärde murule. Kõige heam pitsa oli see. Tühi kõht on tõesti parim kokk.. kui arvestada et eelmise päeva õhtu ja lõunasöögiks kokku oli mul 200g ube ja kell oli saamas 12 juba.

Meiega liitusid 3 tüüpi, kes eelmisel õhtul olid neiudega tantsu vihtunud. Tsurka, metroseksuaal ja Andrese moodi tüüp :D. Sotsialiseeruma pidin, kuid kui suu avasin, tuli sealt vaid teravusi.

Igatahes, lõpuks suutsime Andrese-moodi-tüübile augu pähe rääkida, et ta viskaks meid korraks lootuse tänavale, kust haarame asjad ja siis epa tornide juurde..

Saime ka tuuri annelinnas (esimest korda elus sattusin sinna). Võeh, jube koht. Õnneks ei olnud majad hallid, vaid kollase ja punasega. Kergendav asjaolu.

Siis juba hääletasimegi, autojuhtidega rääkida oli piin ja unega võidelda. Lõpuks jõudsin koju, sõin kõhu täis ja kebisin magama. 16 h järjest põõnutasin. Pole paha!

PS. Elu on seiklus.

Chakra test..

Kunagi ammu tegin miskit chakra testi.. Täna tuli see mulle meelde ning mind hakkas huvitama, mis tulemused nüüd tulevad..

Root: under-active (-13%)
Sacral: open (50%)
Navel: under-active (6%)
Heart: open (50%)
Throat: open (63%)
Third Eye: open (56%)
Crown: open (56%)

Pole paha. Mind rõõmustab, et enamus asju on okei, kahju ainult et root ja navel jamasti on. See, et root on under-active, tähendab, et mul on probleeme tundega, et mind vajatakse ja kuuluvustundega. Under-active navel jällegi näitab, et mul on madal enesehinnang ning mul on raskusi kontrolli saavutamisega.

Kuidagi peaks nende kahe asja kallal tööle asuma...

Nii palju toredaid asju on juhtunud..

Mulle meeldib kui elu on seiklus. Ma armastan seda kui mul pole aega väga rahus chillida, sest on kohti kuhu minna ja inimesi, kellega hängida. Tuleb tõdeda, et pool mu suvest on lihtsalt fantastiline olnud.

22-24. juunil Andineemes toreda seltskonnaga. Mis siis, et ühel päeval enamuse ajast vihmutas ning pidi kambaga istuma kägaras koos aiatelgis.. Mõnus oli.

26-28. juunil Krapi rannas kõige lahedama kursaga. Öödisko, öömädamuna, ranna-aeroobika, alias, saladused ja superägev performance. Mul on hullupööra vedanud, et ma olen kõikide nende inimestega tuttavaks saanud :)

4-6. juuli Hobulaiul (paradiisis) koos ulakate inglitega :) Kõige kenam koht (majad, meri..) pluss kõik need meelelahutused.. batuut.. tuubikuga kihutamine.. kalipsos ja päästevestis olles paati ronimine pärast tuubilt merre langemist (mission impossible), meres hulpimine (koos teadmisega, et põhi veel niipea altpoolt vastu ei tule), pilvemultikad, matk mööda maad ja merd.. läbi võsa.. torni otsa ronimine.. ja lihtsalt mõnulemine ja mereõhu hingamine.. uuuh.. kõige heam.

7.-9. juuli Tartus Meeril külas.. nii tore oli.. vesipiip, suts tekiilat, another gay movie, ülemagatus, regge ja ragga.. öödisko, mille ühikavalvur katkestas.. coffe in-i hommikukohv ja üleüldse hea meeleolu :)

10. juuli.. Dagö, Chalice ja Lenna.. mul ei ole sõnu, ma nii nautisin seda kontserti. Kõige kallimaga. Tema andis asjale tohutult juurde :) Ta meeldib mulle kõige rohkem maailmas!

ja veel meeldivad mulle..

Mu inimesed, minu rahvas, mu seltskond.. Mu inimesed siin, seal, kõikjal, igalpool.. Mu inimesed teavad ise, et nad on mu inimesed, minu inspiratsioon.. Mu inimesed üks seis siht ja suund.. Mu inimesed, minu elu armastus. Nad on mu oma inimesed ja kõik mis teen on neile pühendatud.

Ütlen veelkord.. minu inimesed.. ja ma ei unustanud mitte kedagi. Mitte kedagi!

Live the dream..

Vahel ma kipun unustama, et võimalik on saada kõike, mida soovid.. Lihtsalt aega eile võimalik ise määratleda..

Mõni aeg tagasi tahtsin lihtsalt olla.. Nõnda, et mul ei oleks mingeid kohustusi või kohti kuhu ma pean kella peale minema.. Soovisin olla omaette ja järele mõelda, mida ma täpselt elult tahan. Viimastel päevadel ongi mul see võimalus olnud. Nii hea.

Huvitav on see, kuidas tekivad plaanid ja need muutuvad ja tulevad uued.. Kõige pealt oli plaanis mul minna ühte kooli huvijuhiks, jäin avaldusega hiljaks, aga ma vist polekski nii väga sinna tahtnud. Siis tahtsin saarele.. ja siis pakuti noortekas tööd ja siis mõtlesime Kadiga Portugali minna.. Eile jällegi ei olnud mul ühtegi plaani. Mis kõige parem, ma nagu ei kurvastanud ka, et need asjad ära langesid. Järelikult ei olnud ükski neist minu tee, mida ma käima peaks.

Ma olen kuidagi nii vaba praegu. Saan minna kuhu tahan ja teha mida tahan..

Pean vaid vaatama oma südamesse ning minema sinna, kuhu see kisub.. :)