Nõiaring

Kõik maailmas on tasakaalus eks. Selleks vist ongi nii, et kõige toredam päev lõpeb nii, et ei oska öelda muud kui FTS. Nii palju mõtteid on tegelikult, mida peaks siia kirjutama, ehk saab miski selgemaks..

* Mootorrattaga Kissi kontsertil käia oli rock ja roll. Lihtsalt kõige ägevam maailmas. See väike kurviline rannaäärne tee.. Riia linn.. tõeline rockshow.. väike kokteil skybaris.. Kaaslaseks hea sõber. Justnimelt sõber. Täiesti sõbratsoonis olev sõber.

Siiski, tean, et mu kallis pole rahul, et ma käisin seal selle sõbraga. See sõber on segaduses, et ma seal temaga käisin. "Ega see mulle eriti ei meeldi, aga ma usaldan sind.." Ma usun, et olengi küllaltki usaldusväärne inimene. Kui ma vaid elada oskaks. Ma ilmselt teen elumalelaual valesid käike.. (ma ei oska ju malet mängida) mistõttu mind jälitab see nõiaring (liiga keeruline, et siin seda lahti seletada.. vähemalt ise tean, mida mõtlen).

Ilmselt pean kuskile kaugemale põgenema, siis äkki saab lahti sellest nõiaringist.. Mitte et ma kuskil kaugel paremini elada oskaks kui siin.. aga loota ju võib.. Uus algus. Uus mina.. targem, osavam, ilusam..

* Kadi on supervahva. Mulle meeldib temaga jutustada kõigest ja teha hullumeelseid salaplaane ja käia kose risti metsas matkamas :) Kadi oli täna päike minu päevas! :)

aga jah, öelgem siis, et ma olen elamises täitsa noob. State of mind võiks pidevalt olla LOL, ROFLMAO või LMFAO (minu puhul see viimane).. aga siiski tuleb päris tihti küsida WTF?? Või siis karjatada OMG.. sest mu aju lag'ib pidevalt.. NP, kõik saab korda.. my ass.. Probleemid võiks kaduda, et saaks võidurõõmsalt hüüda WOOT! Ding! saada elus uuele levelile.. WTG ja öelda pasalaviinidele PWNED!.

Kopp on ees..

..hea meelega saadaks kõik lihtsalt perse ja läheks kuskile kaugele ära üksinda. Kuskile, kus ei oleks ühtegi kohustust.. ei kooli- ega töökohustust ega kohustusi inimeste ees.

Tahan olla vabalt, lasta ennast lõdvaks ja nii ollagi.. kuni enam ei viitsi lõtv olla. Siis tõmbaks ennast pingule, venitaks.. ja hakkaks jälle asjalikuks.

Ma ei jaksa enam enda suhtes rahulolematu olla. Tean, et see on mu siseprobleem.. aga ma tahakski kõik välised asjaolud kõrvaldada, et ma saaks rahus iseendale mõelda ning enda sees korrastada asju. Siis ma võiksin jälle rahus olla rahul nii iseenda kui ümbritseva maailmaga.

Minu jaoks kõige tähtsam maailmas on armastus. Sain ühe korra väga palju haiget, kuna inimene ütles minu jaoks tähtsaid sõnu ning hiljem võttis need tagasi.

Kallis, kuidas ma saaks teada, mis sinu jutust tõsi on (olnud) ja mis mitte, kui selgus, et see nii väike asi tegelikult ei vastanudki 100% tõele?

Ma ei jaksa enam olla..

Tont seda teab..

Mõtlen ja mõtlen ja mitte midagi ei oska mõelda.. Üks JMKE lugu tuli meelde..

Kas armastus on olemas või mõeldud lihtsalt välja? Kas asi on tõsine või teeb keegi nalja? Kas armastus on igavene, mööduv või lakooniline, märg ja himu täis või selge ja platooniline?

Kas armastus on süüdi või võib ta olla süütu? Kas tahaks teda lõputult või võib ta olla tüütu? Kui sa ütled kellelegi "armastan sind", kas meeles on siis hing või perse ja rind?

Minu dilemma on ka selline, ma ei tea enam üldse. Kas ma armastan, keda ma armastan.. kas mind armastatakse.. kas mul on üldse hing ja kas kedagi üldse see hing huvitab?

Mulle tundub, et ma olen hingetu (ja langen kellegi käte vahele? ei, nexus on teine teema..).. Mul on kalduvus pakkuda inimestele seda, mida ma arvan, et nad võiks tahta.. ja minu enda tõekspidamised jäävad kuskile tagaplaanile. Nii kaotan enda ära pidevalt, aga ei taha enam ennast kaotada. Ma tahan olla inimene, kellega ma rahul olen.. tahan vastata oma nägemusele iseendast. Selles nägemuses olen natu häbelik ja tagasihoidlik ja heasüdamlik ja hooliv ja sõbralik ja naeratan sageli.. Muidugi on veel palju omadusi, mida ma tahaks end iseloomustama..

Praegu ma pole endaga üldse rahul jälle. Üldiselt olen hea õpilane, aga nüüd lõpu eel olen kuidagi käest ära lasknud ennast. Aruande kirjutasin kõige viimasel minutil üldse, esimest korda elus kukkusin eksamil läbi ja noh.. varsti tuleb eksam aines, kuhu ma kordagi pole veel kohale jõudnud (ja enne eksamit ei jõua ka). Mul on enda pärast sügavalt häbi. Kas võib olla, et olen ennast lõdvaks lasknud, kuna enam ei pea ma end robot-inimesele tõestama? Kui vaid teaks, milles asi..

No ja muidugi kõik need muud pahed.. sex, drugs and rock'n'roll. Ei, asi vast pole nii hull, aga siiski..

Siiski, mulle meeldib sõita kahel rattal tuulega võidu ja püstitada oma isiklikke kiirus- ja kaugusrekordeid. Noh, nii kriminaal ma vast ei ole, et metsikult eeskirju rikun, aga painutan äkki hästi natu.. hästi hästi hästi natu :)

Eks ta ole..

Mulle võib meisterkilplase tiitli kohe üle anda, õigupoolest kuulub see juba ammu vist mulle. Mind eristab normaalsest inimesest see, et ma õmblen mustast riidest koti valge niidiga, mille pärast musta tintenpeniga üle värvin :D
Loogika mind üldsegi ei takista. Miks peakski?

Minu kallis on imemees. Ma ei tea ühtegi noormeest, kes minu torinaid nii hästi händeliks kui tema. Lihtsalt kõige toredam :) Kui ma oskaks, jätaks oma tujutsemise kus see ja teine.. aga ma olen ju psühhomõrd :P Vahel on lihtsalt nii, et kuri uss näksib pepust..

..aga ma tahan hea olla tema jaoks. Ta on ju seda kõike väärt ja isegi rohkemgi. Esialgu ilmselt annan niipalju kui ma saan.. ja kahjuks ei saa ma kuigipalju anda. Ma ei julge, ei suuda, ei taha..

Ma tahan, et oleks hea, ilma et ma üksi peaksin nahast täiesti välja pugema.. aga tundub, et ongi hea :)

Mind krooniti eile printsessiks..

Ma olen mina..

Mulle tundub, et ma olen oma elus nii mõnegi õige otsuse teinud. Üks õige otsus oli see, kui otsustasin, et ma kavatsen õnnelikuks saada. Teine otsus oli see, et ma leian enda üles jälle. Olgem ausad, põhimõtteliselt on need asjad üks ja sama.. pole üht ilma teiseta. Vähemalt mitte minu jaoks.

Igatahes, ma olen vist jälle see, kes ma peangi olema. Rõõmsameelne põhupea, kellel on nii palju ettevõtmisi, et koju jõuab harva. See kui mul on kuskile minna ja inimesi, kellega kohtuda, teeb mind õnnelikuks.

Nagu üks tark onu täna ütles, et oluline ongi oma koht elus leida ja mõnedes asjades tuleb resoluutne olla, et mitte lasta ennast hävitada. Mul on hea meel, et olen seda suutnud ja nyyd saan olla mina ise. Selline ise, kes võib keskmise näpu püsti ajada ja öelda: pane ennast põlema, värdjas! :D Nalja tegin. No natuke tegelikult ei teinud ka, mõtlesin seda, et ma ei lase endale enam liiga teha.

Ja nii hea vaba on olla.. Mulle meeldib see, et ma võin olla selline pätt ja paheline tüdruk nagu ma olen :) Seejuures ei pea väga kartma, et ma äkki peletan kellegi minema.

Hästi natukene ikka vahel põen ja muretsen.. aga see teeb ka vist minust minu. Nii hea on olla mina ise :)