Elu on film.. ja mina olen tegelane.. Mõne inimese jaoks olen juhuslik möödakäija selles filmis.. mõne inimese jaoks tähtis kõrvaltegelane.. ja iseenda jaoks olen peategelane.. Päris filmist aga ilmselt eristab kogu värki see, et mu mõtteid ei tea keegi peale minu.. Nagu K kirjeldanud on olukordi.. a la naeratad ja teed asjalikku nägu, aga mõttes ütleb hääl: oh my god, oh my god.. ja oi kui osavad näitlejad võivad inimesed oma igapäevases elus olla. Ma ei saa ju olla ainuke, kes püüab teha nägu justkui ma teaks kõike, mõistaks kõike, oskaks kõike ja poleks üldsegi mitte segaduses. Justnimelt, ma olen nii segaduses kui vähegi olla saab. Siiski püüan käituda, nagu oleks kõik selge. Äkki siis saabki kõik selgeks. Samuti nagu temal see enesekindluse värk, käitub enesekindlalt, et saada enesekindlaks vms..

Mul kripeldab üks asi hingel, aga mul pole seda kellelegi rääkida.. Ma ei saa seda kellelegi rääkida.. Pean jälle oma hingemuusikast abi otsima.. Ma tean, et ma olen võimeline kuidagi selle endas ära lahendama. Ma suudan ja suudangi..

Elu ei peagi lihtne olema.. või?

Rõõm, rõõm, rõõm..

Ta kutsus mind eile tüüpidega lumme möllama ja ma läksin. Võtsin kelgu ka. Selgus, et see oli the mighty kelk, mis päästis päeva, kuna oli ainuke :D Ta on vist nüüd mu päris sõber. Ma poleks kunagi uskunud, et ta võib anda mulle nõu, kuidas oma poisssõbrale mitte raskusi valmistada oma ebakindlusega. Ja tema ilmselt ei usu siiani, kuidas on võimalik, et ma ta peale kuri pole. Ta arvas, et ma olen pehmeke, aga ma arvan, et ma olen lihtsalt hooliv ja heasüdamlik..
Ma tõsiselt tahan, et ta olekski mu päris sõber. See oleks nii lahe.. ja kui ta temaga ka veel tuttavaks saaks ja hästi läbi saaks, oleks veel lahedam.
See oleks lihtsalt super, kui ma ei kaotaks kedagi.. vaid saaks omale hea sõbra ja samas oleks õnnelik koos oma poisiga :)

Fingers crossed.

aaaarghhhhh...

Miks ma pean niisugune idikas olema? Isegi kui elu seab asjad nii, et minu ülesandeks on lihtsalt õnnelik olla, pean oma tuju ära rikkuma.. Mind huvitas millegipärast üks asi tema minevikust.. ja noh, ma ju ei saanud jätta uurimata (kuul pähe..).. ja siin ma nyyd olen.. oma ebakindluses ja vaimses ebastabiilsuses.. ebaõnnelik..

Ma ei taha olla üks paljudest.. ma ei taha olla ebaoriginaalne.. ja noh, mulle tundus, et kui ma Tallinnas elaks, oleks lihtsam.. aga see ei loe ilmselt midagi..

Ma ei taha enam haiget saada. Ilmselt olen salaja draamasõltlane, ilma et ma ise seda teadlikult teaks vms.

Ta on ju nii kuradima tore ja mulle tundub, et ma võiks igavesti temaga lihtsalt olla, tema embuses.. ja ma nii tahan uskuda, et ma olen teinud oma elus midagi õigesti ja ta ära teeninud.. ja et ma olengi leidnud oma puuduva pusletüki.. aga mul on ikkagi hirm.. Ma kardan, et on jälle nii, et mina kujutan endale ette, et ma võikski inimestes tundeid tekitada, aga tegelt olen ma lihtsalt üks vahepala, kellega hängida, kui muud teha pole...

Ma olen ikka nii fucked up..

ja nagu ta kohta öeldi: liiga ilus poiss.. minu jaoks LIIGA? või ma ei saagi aru täpselt..

Ma arvan, et mul on rõõmupohmell (kui kasutada Liina sõnavara..) hängõuverin sellest häpinessist, mis viimastel päevadel oli.. ilmselt nii ongi.. homme olen jälle õnnelik.

When you really want something to happen, the whole universe conspires so that your wish comes true..

Naistepäev

Ärkasin laupäeva hommikul kell seitse teades, et saan õhtul kell kuus temaga kokku. Oi, kui aeglaselt liikusid minutid ja veel aeglasemalt tunnid.. Hirmus. Lõpuks astusin bussist maha ja seal ta oli.. :) Ja oi kui kohmetuks ma muutusin :D Naljakas oli.

Tundub, et ta on juba päris mu südamesse pugenud. Äkki ta on seal kogu aeg olnud? Ta on nii minu moodi.. ja enesearmastus on ju ikka suurim :D Ma poleks uskunudki, et on olemas inimene, kes on sama veider nagu mina :D

Nagu üks inimene ta kohta ütles - ekstsentrik. Uurisime järele, mida see ekstsentrik siis täpselt tähendab.. Selgus, et geeniust, kes ei pea vajalikuks käituda nii nagu on normaalne :D Sobib!

Arvasin, et saan selgemaks, mis on ja mis pole.. aga ei õnnestunud :D Endiselt loodan parimat! :)

You make it easy..

Kuna ma viimasel ajal säran ja keksin ja laulan, siis ma ei suudagi ennast enam oma sõnadega väljendada.. laulan hoopis...

"Never been here- How about you?"
You smile at my answer
You've given me the chance
To be held and understood

You leave me laughing without crying
There's no use denying
For many times I've tried
Love has never felt as good

Be it downtown or way up in the air
When your heart's pounding
You know that I'm aware

You make it easy to watch the world with love
You make it easy to let the past be done
You make it easy

How'd you do it? How'd you find me?
How did I find you?
How can this be true?
To be held and understood

Keep it coming - no one's running
The lesson I'm learning
Cause blessings are deserved
By the trust that always could

Be it downtown or way up in the air
When your heart's pounding
You know that I'm aware

You make it easy to watch the world with love
You make it easy to let the past be done
You make it easy..

Oehh.. eks vaatab, mis naistepäev toob.. :)

Genialistid - Kohtumine

Kas näen ma und või armastust?
Kuis kõik võib olla nii?
Kuis hoida võin ma saladust,
kui kõik on võimalik?

Kas on sel seletust?
Kas ongi lihtsalt hea?
Ja mitte ühtki meeletust
ma tegema ei pea?

Lihtsalt vahel igasugu kummalisi asju tuleb mõttesse..
Sa ei aimagi mis nendest äkki täide läeb..
Ja see ehk ongi hea või?

Lihtsalt vahel igasugu kummalisi asju tuleb mõttesse..

Pilvelaps

Kas see on tõesti võimalik? Oi, pärgel.. võiks ju :)

Ei, ma ei tule alla! Matke mind või selle pilvega.. :D

Kõhus kõditab

"Kuidas see võimalik on, et ma nii ägeda inimesega olen siin koos praegu?"

Ta on lihtsalt liiga tore :)