Wednesday, October 1, 2008

S6braigatsus..

Jah, ma elan pooleldi praegu oma unistust.. Itaalia oma.. aga hakkab tunduma, et see unistus jààb kuidagi poolikuks ilma làhedaste inimesteta. Ma nii igatsen oma s6pru ja kalleid ja peret..

Ykspàev sain yhe eestlasega kokku, v6tsime yhed 6lled ja chillisime linna peal.. olime nagu vanad tuttavad.. aga see pole ikka see.

Mul on nii palju muljeid ja juhtumisi, kuid mul pole neid v2ga kellegagi jagada.. telefonis saab ju nii v2he aega r22kida. Tema kaardi juba r22kisin tyhjaks ja emale tegin miski turboarve ja mu enda eesti kaart on ka tyhi ja itaalia numbrilt olen juba 10 euri 2ra kulutanud.. pean end veidi vaos hoidma.

Mu itaalia perel pole ju oma lapse jaokski eriti aega, mis siis veel r22kida minuga lobisemisest ja minu p2evamuljete kuulamisest..

ja yldsegi, mu kallis ei suhtle minuga yldse.. teda pole netis kui ma olen ja kui helistasin, oli tal kiire.. Kuidas me suhe nii pysib kui me yldse ei suhtle. Ma ei kujuta ettegi..

Pàike v2hemalt silitab mu p6ski :)