Vahel mõtlen, kas ma üldse peaks elama. Nii mõttetu tundub kõik. Leban voodis, vahin tühjusesse (oma valget rulood) ja mõtlen.. Mõtlen, kui valesti kõik on. Olen kasutu ja üksik ja saamatu, kuna tundub nagu ma ei oskaks oma elu korda seada.
Siiski, on asi, mis hoiab mind elus.. minu seljakott, minu kirg. Kui uurin atlast ja haun plaane, ei tunne ma ennast rumalana ega saamatuna.. Eriti hea tunne on siis, kui need plaanid teoks teen ja lähengi kohtadesse, kuhu atlases pilgu peale olen pannud.. Kõige parem on see, et ma pole nii peps, et olen nõus reisima ainult äriklassis ja ööbima vaid nelja tärni hotellides jne. Händelin vabalt ekstreemsusi :)
Mis kõige toredam, leidub inimesi, kes on nõus vabalt minuga maailma avastama. Nii ägev :) Esmalt püüan vallutada Euroopa ja seejärel juba maailma! Loodan vaid, et leian piisavalt aega ja ressursse.. fingers crossed.
2 comments:
ohoo, ma saan kommenteerida siia! mis sa ikka emotsed, virtuaalne bestikas on ju olemas :)
Post a Comment