Ma ei tohiks teda igatseda, aga siiski tungib see sügavalt minu seest esile. Ma püüan reaalsuses püsida ja mitte manada silme ette seebimullikesi, mis teadagi pole väga pikaealised.. missiis et värvilised ja toredad..

Armastan sind kahtlemata, kuid ei tohi sind ma tahta, kuigi kuulun sinule... Külmetand mind põhjatuuled, hääl on kähe, puruks huuled (siiski hüüan) "Tahaks minagi suuta, kuid ainult sina võid mu maailma muuta.."

Mu terve mõistus ütleb, et midagi ei muutu, kui ta ei õpi mind väärtustama.. Tegin nimekirja headest ja mitteheadest asjaoludest.. ebaheasid tuli 2x rohkem.. Ma pean suutma jääda selle juurde, et see ei ole tervemõistuslik kui nende asjadega lepin..

Hoia mind, hoia mind. Ära lase mul kukkuda. Sinu järgi lendan igavikku. Üle mere üle kuristiku. Hoia mind, hoia mind. Ära lase mul kukkuda. Sinu järgi lendan igavikku ma...

Ma tahaks, et ta hoiaks mind nagu kalliskivi.. aga ta ei tee seda ja ilmselt ei hakka ka.. Ma olen igapäevane tarbeese.. kuigi ei tahaks..

Sa oled parim, mis on juhtund minuga. Annad jõudu elada ja ootan sind paigas, mis mulle püha.. Salakeeles kirjutan seda, et sind armastan ja hommikul kõik märgid kustutan..

Ma ei tohi enam pehmeke olla, ei tohi ja ei tohigi.. Pean üles leidma selle sisemise tugevuse ja laskma märkidel kustuda.. Ma ei oska päeva pealt enam mitte armastada.. aga pean leidma viisi, et seda teha kaugelt ja salaja..