Ma olen juba aastaid teadnud/arvanud, et ma laulda küll eriti ei oska. Viisi pean, aga mul ei ole just selline hääl, mis kuulajad mu lummusesse paneks. Seetõttu ma väga kõigi kuuldes laulma ei kipu, välja arvatud eriti lähedaste inimeste juures kui mul tõsine laulutuju tuleb.. või kui on vaja kedagi hommikuti lauldes üles ärkama sundida: ega ma enne ei lõpeta laulmist, kui sa ärkad!
Minu suureks üllatuseks olen ma endale fänni leidnud. Ta nutab kui ma EI laula.. ja nii kui ma alustan: tahaksin pihlapuu rüppe.. Jääb ta rahulikuks ja kuulab. Mu ainus fänn on 3-kuune titabeebi.
Minus on tekkinud tõsine hasart õppida pähe uusi laule või tuletada meelde vanu.. Mu repertuaar on hetkel väga kesine. Mu ainus kuulaja ei heida mulle seda ette, kui ma seitse korda järjest vaikuse laulu ja olematu laulu ja nii vaikseks kõik on jäänud ja Jaan Tätte hümni laulan..
Ta on isegi rahul, kui ma lasen inspiratsioonil lennata ja rändan mööda noote lihtsalt "diididampaa..pararaaa..du-du-du-didaaaa.."
Ma ise tahaks vaheldust ja oma oskusi arendada ja mälu treenida..
Vaat mis kõik üks pisike fänn teha võib.. :)
Vaat mis kõik üks pisike fänn teha võib.. :)
No comments:
Post a Comment