Saturday, August 30, 2008

Mõttetu tekst.

Lugesin ühte blogi ja selle tuliseid kommentaare. Tuleb tunnistada, et see kogu kompott oli päris mõnus - mõtteainet pakkuv. Mulle meeldibki mõtiskleda, arutleda, analüüsida..

Ja mina mõtlen, et.. kui mul on valus ja pisarad tahavad voolata, siis ma ei kavatsegi mõelda sellele, et aafrikas lapsed nälgivad ja et ma peaks tegelt õnnelik olema. Kas see on üldse võimalik? Piinelda agoonias ja mõelda, et kusagil on kellelgi raudselt hullem.. See ei ole inimesele loomulik. Inimene ongi ju isekas. Miks mind peaks kottima miski isik niigi ülerahvastatud kontinendil, kui minu f*cking süda on kildudeks rebitud?

Ilmselt olen ma naiivitaride kuninganna, sest ma usun, et maailmas on kõik tasakaalus. Noh, et kui pole piisavalt süüa, siis on jälle suurel hulgal armastust jne. Kõlab rumalalt?



Okei, känselin ära siis need loengud ja kisun näpitsprillid ninalt.

Ma olen blond, aga mis on sinu vabandus?

3 comments:

pisike said...

mhmh.
mina olengi draamakuninganna :D
sain hakkama :D
aga ma ka ei osanud nii mõelda, nagu tema.. ma ei team iks. ma ei oska lihtsalt..
muidugi on kolmandas maailmas raske ja ma tahaks neid aidata, aga sealjuures ma ei pea ise õnnetu olema.. kui ma kogu nende raskuse enda õlgadele võtaks, siis ma ei jaksaks midagi peale hakata.. oleksin emo-veiko õde vähemalt :D

Heather said...

siiski. jään endale kindlaks et maailmas on liiga palju tühist vingumist ja virisemist. mõttetut hala ja sääsest elevandi tegemist.

pisike said...

on kindlasti, kadi.
aga me kõik vingume mõnikord ja virisema ja me ei saa sinna mitte midagi parata..