Ma ei mõista..

Miks ei lähe nii nagu võiks? Ma kogu südamest tahaks, et asi toimiks ning ma olen püüdnud anda endast nii palju selle nimel, aga ikkagi on asjad jamasti.. Ma kardan, et asjad loksuvad, sest tema pole endiselt endas kõiki asju ära lahendanud..

See on nii veider, kuidas saab võimalik olla, et mina, kes ma olen tundeinimene, olen enda jaoks kõik selgeks mõelnud ja jõudnud teatud arusaamisele, aga tema, kes ta on kõige realistlikum mõistuseinimene üldse, vaevleb tunnete küüsis ning ei suuda asju mõistusega võtta? Täiesti ebaloogiline..

Ja ühte asja pean veel ütlema, ma ei ole enam see klammerduja, kes ma olin. Ma olen valmis loobuma asjadest, mis ei toimi. Tema õpetas seda mulle, siis kui lasin temast lõpuks lahti. Mina olen nüüd tähtis.

Kuid oh ei, mina pole see, kes siin egoist on. Nagu üks inimene ütles.. "See on väga egoistlik temast arvata, et temal on niimoodi raskem, sest kuidas kuradimoodi on sinul niimoodi kergem jagada oma minevikku olevikuga? Mina leian, et sinul on palju raskem see olukord lahendada, sest sinul on 2 inimest kelle pärast muretseda. Pluss sinu enda heaolu. Tema aga mõtleb kuidas TEMA ISE hakkama saab.."

Oh jah..