Päris mitmel aastal olen pidanud oma sünnipäeval folgiga konkureerima, sellel aastal läks teisiti. Olin isegi rõõmus, et jessikas, ka mina saan nüüd osa nendest seiklustest, mis tavaliselt folgiga kaasnevad. Juhtus aga, et sain hoopis pettumuse osaliseks..
Ei olnud mu klassikaaslaste kampa, kes tavaliselt koos on hänginud. Kursakaaslasi ei näinud ühtegi. Ja noh.. see ülejäänud kamp oli küll kamp, aga mul oli jälle probleeme kuuluvustundega. Isiklik tragöödia.
Reede õhtul olin kõige pettunum üldse, laupäeva hommikul tulid pisarad silma. Ma ise ka imestasin, pisardamine peaks mul natuke mineviku teema olema, sest tegelen ju aktiivselt ebaemostumisega.
Mind häiris ka see, et tema folgil olekust sain teada ta autot nähes. Vanad asjad tulid jälle meelde. See kui ma niiiiiii väga tahtsin folgile Zetosid kuulama minna ja ta ei öelnud, et ei tule kuni ajani, mil mul üksi minna oli juba hilja.. sest folk pole tema üritus. Mis sellest nüüd siis tema ürituse tegi? Ja üldsegi tunnen ma ennast jõle halvasti, sest minuga ei kõlvanud mitte midagi teha.. ei teatris käia, ei reisil käia, ei folgil chillida.. Ometi ei valmista see enam probleeme. Ju olen siis miski friik, kellega ei sobinud neid asju teha.
Ja siis ta veel hakkab tujutsema kui selgub, et ma olen folgil, aga koos oma noormehega. Täiesti ära olen teeninud sellise asja, kui ma sõbralikult helistan. Kõrini on nendest lubadustest, et ta püüab olla ja püüab.. Sittagi.
Mina jälle põhjustan kõrgeaulise härra rahulolematust ja halba tuju ja mida iganes. Ikka ja alati on asi minus. No tuleb nii välja, et ju olen süüdlane. F*cking hell, kuidas ma pean käituma?
Laupäev oli veidi toredam, sest siis sain kolme klassikaaslasega tunnikese hängida ja elioni-gängiga. Siiski polnud folk see, mis ma ootasin. Mul ei ole ühtegi metsikut lugu jutustada vannis chillimisest, mäest alla veeremisest, võõraste inimestega suhtlemisest, rannadiskost või millest iganes..
Ilmselt selle Tartus hängimisega laenasin rõõmu ja seiklusi folgi arvelt, sest kõik peab ju maailmas tasakaalus olema. Eks järgmine üritus valmistab mulle rohkem rõõmu. Loodetavasti.
Ei olnud mu klassikaaslaste kampa, kes tavaliselt koos on hänginud. Kursakaaslasi ei näinud ühtegi. Ja noh.. see ülejäänud kamp oli küll kamp, aga mul oli jälle probleeme kuuluvustundega. Isiklik tragöödia.
Reede õhtul olin kõige pettunum üldse, laupäeva hommikul tulid pisarad silma. Ma ise ka imestasin, pisardamine peaks mul natuke mineviku teema olema, sest tegelen ju aktiivselt ebaemostumisega.
Mind häiris ka see, et tema folgil olekust sain teada ta autot nähes. Vanad asjad tulid jälle meelde. See kui ma niiiiiii väga tahtsin folgile Zetosid kuulama minna ja ta ei öelnud, et ei tule kuni ajani, mil mul üksi minna oli juba hilja.. sest folk pole tema üritus. Mis sellest nüüd siis tema ürituse tegi? Ja üldsegi tunnen ma ennast jõle halvasti, sest minuga ei kõlvanud mitte midagi teha.. ei teatris käia, ei reisil käia, ei folgil chillida.. Ometi ei valmista see enam probleeme. Ju olen siis miski friik, kellega ei sobinud neid asju teha.
Ja siis ta veel hakkab tujutsema kui selgub, et ma olen folgil, aga koos oma noormehega. Täiesti ära olen teeninud sellise asja, kui ma sõbralikult helistan. Kõrini on nendest lubadustest, et ta püüab olla ja püüab.. Sittagi.
Mina jälle põhjustan kõrgeaulise härra rahulolematust ja halba tuju ja mida iganes. Ikka ja alati on asi minus. No tuleb nii välja, et ju olen süüdlane. F*cking hell, kuidas ma pean käituma?
Laupäev oli veidi toredam, sest siis sain kolme klassikaaslasega tunnikese hängida ja elioni-gängiga. Siiski polnud folk see, mis ma ootasin. Mul ei ole ühtegi metsikut lugu jutustada vannis chillimisest, mäest alla veeremisest, võõraste inimestega suhtlemisest, rannadiskost või millest iganes..
Ilmselt selle Tartus hängimisega laenasin rõõmu ja seiklusi folgi arvelt, sest kõik peab ju maailmas tasakaalus olema. Eks järgmine üritus valmistab mulle rohkem rõõmu. Loodetavasti.
2 comments:
On hetki kus kaine mõistus jääb maha. See on siis kui südameasjad mängu tulevad.
Aga vabandustega on nii, et nad ei muuda midagi olematuks.
Ma lihtsalt olen nõme ja nii on.
Hmm, ma nägin folgil ühel päeval seda puhkusel Jõuluvana Tartust, aga ju te siis ei trehvanud. Ja mul pole ka ühtegi eriti põnevat lugu selle aasta folgist, niiet ära nukrutse:)
Post a Comment