Mõtlen ja mõtlen ja mitte midagi ei oska mõelda.. Üks JMKE lugu tuli meelde..
Kas armastus on olemas või mõeldud lihtsalt välja? Kas asi on tõsine või teeb keegi nalja? Kas armastus on igavene, mööduv või lakooniline, märg ja himu täis või selge ja platooniline?
Kas armastus on süüdi või võib ta olla süütu? Kas tahaks teda lõputult või võib ta olla tüütu? Kui sa ütled kellelegi "armastan sind", kas meeles on siis hing või perse ja rind?
Minu dilemma on ka selline, ma ei tea enam üldse. Kas ma armastan, keda ma armastan.. kas mind armastatakse.. kas mul on üldse hing ja kas kedagi üldse see hing huvitab?
Mulle tundub, et ma olen hingetu (ja langen kellegi käte vahele? ei, nexus on teine teema..).. Mul on kalduvus pakkuda inimestele seda, mida ma arvan, et nad võiks tahta.. ja minu enda tõekspidamised jäävad kuskile tagaplaanile. Nii kaotan enda ära pidevalt, aga ei taha enam ennast kaotada. Ma tahan olla inimene, kellega ma rahul olen.. tahan vastata oma nägemusele iseendast. Selles nägemuses olen natu häbelik ja tagasihoidlik ja heasüdamlik ja hooliv ja sõbralik ja naeratan sageli.. Muidugi on veel palju omadusi, mida ma tahaks end iseloomustama..
Praegu ma pole endaga üldse rahul jälle. Üldiselt olen hea õpilane, aga nüüd lõpu eel olen kuidagi käest ära lasknud ennast. Aruande kirjutasin kõige viimasel minutil üldse, esimest korda elus kukkusin eksamil läbi ja noh.. varsti tuleb eksam aines, kuhu ma kordagi pole veel kohale jõudnud (ja enne eksamit ei jõua ka). Mul on enda pärast sügavalt häbi. Kas võib olla, et olen ennast lõdvaks lasknud, kuna enam ei pea ma end robot-inimesele tõestama? Kui vaid teaks, milles asi..
No ja muidugi kõik need muud pahed.. sex, drugs and rock'n'roll. Ei, asi vast pole nii hull, aga siiski..
Siiski, mulle meeldib sõita kahel rattal tuulega võidu ja püstitada oma isiklikke kiirus- ja kaugusrekordeid. Noh, nii kriminaal ma vast ei ole, et metsikult eeskirju rikun, aga painutan äkki hästi natu.. hästi hästi hästi natu :)
No comments:
Post a Comment